Noored: “Noortevahetused on võimsad!”

Tekst ilmus toimetatud kujul Hiiu Lehes 21. novembril 2017.

Kaheksale Hiiumaa noorele avanes võimalus lõunanaabrite juures mugavustsoonist välja astuda

25. oktoobrist 4. novembrini toimus Lätis, Livani linnas, noortevahetus “Do and Teach What You Know II”. Noortevahetust korraldas Läti noorsootööorganisatsioon Dari Vari Erasmus+ programm rahastuse toel. Projektis osalesid eesti, läti, leedu ja poola noored – ühtekokku 32 noort ja 8 noortejuhti 4 eri riigist.  Hiiumaa noored viis noortevahetusele Hiiumaa Noorsootöö Keskus.

Kümne päeva jooksul said osalejad põnevaid kogemusi erinevate tegevuste kaudu: arutelud kohalike poliitikutega, tutvumine Livani piirkonna tähtsamate paikadega, talendishow, ühine kultuuripäev, filmi- ja mänguõhtud, vanadekodu ja erivajadustega noortele mõeldud kooli külastamine, küpsetamine kohalikus koolis, spordipäev, vaba päev Riias ning lõpetuseks uute projektiideede välja töötamine tulevikuks.

PILT3

Hiiumaa noored pidasid kõige väärtuslikumaks teiste riikide osalejatega koos veedetud aega: olgu selle vormiks ühised grupitööd, vaba aeg, kultuuripäev või filmi- ja mänguõhtud. Lisaks jäid noorte sõnul eriti positiivselt  meelde vanadekodu külastamine ja talendishow.  Johanna Aaslepp muljetas: “Vanadekodu jäi meelde, sest mulle meeldis vanade inimestega koos olla ja mängida. Sain aru, kuidas nendega suhtlema peab”.

Külaskäik eakate hooldekodusse. Hiidlastest pildil Johanna Aaslepp ja Mattias Kruus. (Erakogu)

Külaskäik eakate hooldekodusse. Hiidlastest pildil Johanna Aaslepp ja Mattias Kruus. (Erakogu)

Talendishow, mis ühelt poolt pakkus ülevaid ja positiivseid elamusi, oli teisalt kogemus, mis nõudis igalt osalejalt oma tavapärase mugavusläve ületamist. Kuigi sündmus ise kestis ligikaudu paar tundi, käis põhjalik ettevalmistus showks kõigil eelnevatel päevadel: noored harjutasid, küsisid nõuandeid nii noortejuhtidelt kui teineteiselt ja otsisid sobivaid vahendeid tegevuste läbiviimiseks. Võib julgelt väita, et iga noor andis endast parima ja pani esituse sisse oma südame.  Hiiumaal elav Tai vahetusõpilane Pimrawee kommenteeris: “Talendishow oli minu jaoks kõige keerulisem, sest mul pidi laval olemiseks olema palju kindlust ja see oli väga keeruline.” Noorte tegevusi kõrvalt jälgides tekitas kõige rohkem imestust see, kui tugevalt üksteist toetati: head sõnad, valjud aplausid ja tulede meri, mis talendishow etteasteid saatis, lõi ühtekuuluvustunde, mis liitis kõik projekti osalejad justkui üheks pereks.

Kõik noortevahetuse osalejad. (Erakogu)

Kõik noortevahetuse osalejad. (Erakogu)

Noortevahetus=õppimine

Noortevahetuse käigus kogusid noored uusi teadmisi nii eri kultuuride, iseenda kui ka laiemalt elamise kohta. Joel Hiis kirjeldas noortevahetuse õpikogemust: “Seal õpib reaalset elu erinevates kultuurides ning üldist elutunnetust – rahaga toime tulemine, võõras keskkonnas elamine jne”.

Kõik tegevused olid üles ehitatud nii, et gruppides töötaksid koos erinevate riikide noored, mis omakorda tähendas, et suhtlus toimus inglise keeles. Maitis Roosimaa: “Minu jaoks oli raske rääkida inglise keeles, aga samas oli see tore. Mulle meeldisid olukorrad, kus sain kellegagi võõrkeeles rääkida.” Elo Koidu täiendas mõtteid keeleõppe osas: “Koolis saab algse põhja, noortevahetusel saab end ikka päriselt proovile panna.”

Lisaks keeleoskuse arendamisele andis noortevahetus osalejatele võimaluse näidata initsiatiivikust, harjutada avalikku esinemist, kasvatada koostööoskust ning teineteisega arvestamist. Mark Rako tõdes pärast noortevahetust: “Ma õppisin, et alati saab koos paremini hakkama ja keel ei ole kunagi takistus.” Mark tõi veel välja: “Noortevahetusel saab ka enda kohta uut teada.” Rahvusvahelisel kohtumisel satub noor olukorda, kus ta ei tunne inimesi, kellega 10 päeva ühe katuse all elab ja koos töötab. Võib juhtuda, et ta peab võtma tavapärasest täiesti erineva rolli: kes koduses keskkonnas on harjunud olema liider, leiab rahvusvahelises seltskonnas end võib-olla hoopis vaikse järgijana, ja vastupidi. Läbi intensiivse suhtluse avastab noor uut oma olemuse kohta – millised olukorrad on talle lihtsad, millised keerukamad, millistes situatsioonides tekib ebamugavus ja hirm, millal on ta võimeline teistele toeks olema.

Suhtlemine ja kogemuste jagamine eri riikide osalejatega kingib noorele võimaluse oma kodukohta distantsilt silmitseda. Pärast pikka arutelupäeva nelja riigi noorsootöö võimaluste üle koos kohalike poliitikutega tõdesid nii mõnedki noored, et nad on väga rahul sellega, mida Hiiumaal neile täna pakkuda on. See ei tähenda, et arenguruumi pole, aga pärast erinevate kogemuste võrdlemist tõdesid noored, et meil on juba praegu palju sellist, mida väärtustada.

Noortevahetus kui kogemus, mida tasub sõbrale soovitada

Arutledes selle üle, kas rahvusvaheline noortekohtumine on miski, mida oma sõbrale soovitada, kõlas vastuseks ühine ja vali “JAH!”.

Miks peaks iga noor vähemalt ühel noortevahetusel osalema? Kõik Hiiumaa noored ütlesid justkui ühest suust, et noortevahetuselt saab uusi sõpru ja põnevaid kogemusi. Laura Salusoo lisas: “See harib ja on kasulik.” Pimrawee kirjeldas enda tundeid: “Noortevahetuselt saad endale erinevatest riikidest uued sõbrad, kes on justkui sinu teine pere.” Maitis täiendas: “Noortevahetusel hakkad väärtustama neid asju, mis sul olemas on.” Ka Joel jagas sooje sõnu: “Noortevahetusel saab palju uusi häid, ja väga häid, tutvusi. Seal õpib eluks ja seal on äärmiselt tore. Kui vähegi võimalik, sooviksin ikka ja jälle sellistest projektidest osa võtta. Need on võimsad!”

Talendishow II koht ja publiku lemmiku tiitel läks Eesti-Leedu ühisesitusele. Pildil Maitis Roosimaa. (Erakogu)

Talendishow II koht ja publiku lemmiku tiitel läks Eesti-Leedu ühisesitusele. Pildil Maitis Roosimaa. (Erakogu)

Hiiumaa Noorsootöö Keskuse poolt projektis kaasas olnud juhendajad Merle Salusoo ja Liisa Otsak tänavad noori, kes esindasid Lätis nii Hiiumaad kui kogu Eestit väga kõrgel tasemel ning panustasid kõikidesse tegevustesse parimal võimalikul moel. Aitäh, Johanna Aaslepp, Elo Koidu, Laura Salusoo, Pimrawee Yanyongweroj, Maitis Roosimaa, Mattias Kruus, Joel Hiis ja Mark Rako!

Posted in Rahvusvahelised projektid

Kas Hiiumaast saab uus Island?

Noorsootöötajad_Hitt_Husid

Ilmus Hiiu Lehes 17.oktoober 2017Noorsootöötajad_Hitt_Husid

12 Hiiumaa noortespetsi leidsid vulkaanilisest saareriigist inspiratsiooni ja konkreetseid nippe, kuidas kodusaare noorsootööd efektiivsemaks muuta.

Projektimeeskonna sõnul võiks Islandi kogemusi noorsootöö korraldamisel, noorte energia osavas kasutamises ja tööharjumuste kujundamisel kohe kasutusele võtta. Ühe ideena pakuti välja Islandi mudeli kasutamist planeeritava ettevõtlusinkubaatori loomisel Hiiumaale. Lisaks noortekeskuste ja noorsootöö keskuse töötajatele osalesid õpirändes ka partnerid Politsei- ja piirivalveametist ning Hiiumaa arenduskeskusest Tuuru.

Hiidlased viis Islandisse Erasmus+ programmi toel noorsootöötajate õpirännet korraldanud Hiiumaa Noorsootöö Keskus. Eesmärgiks oli tõsta spetsialistide pädevust ja laiendada rahvusvahelist koostöövõrgustikku.“Projekti peamine fookus oli noorte kaasamine ja osalusdemokraatia, milles Island on suurepärane eeskuju,” selgitas õpirännet projektijuht Kaie Pranno. Külastuse käigus nähti kohalike noorte kaasamist noortekeskuste töösse, ettevõtlikkuse arendamisse ning kohaliku elu korraldamisse.

Igale vanusele oma maja

“Uus lähenemine oli minu jaoks see, et noortekeskused on erinevas vanuses noortele,” rääkis Hiiumaa Noorsootöö Keskuse juhataja Merle Salusoo. Islandil on kogu noorsootöö korraldus jaotatud ära vanuse järgi – kuni 12. aastased, 13-16. aastased ning 16 ja vanemad noortele. Kõige väiksemad tegutsesid enamasti koolide juures, põhikooli vanematele õpilastele olid noortekeskused ning põhikooli lõpetanud tegutsesid eraldi noortemajades.

Noortemajad pakkusid lisaks ajaveetmisele ka mitmeid võimalusi töökogemuse saamiseks, raha teenimiseks ja oskuste arendamiseks. Seetõttu osutuvad nad palju efektiivsemaks ühendajaks noore ja töömaailma vahel. “Noortekeskused tegutsevad tihtipeale sotsiaalsete ettevõtetena, kuna ettevõtlusvorm lubab teenida tulu ja palka maksta,” märkis õpirändes osalenud Kärdla politseijaoskonna juht Aare Allik.

Individuaalne lähenemine töötab

“Noortega tegeletakse silmas pidades pikemat perspektiivi, et noortel tekiks seotus kogukonnaga ning, et nad hilisemalt naaseksid tagasi sellesse piirkonda,” märkis Allik, kes pani ka tähele, et politsei kaasatus noorsootöösse ei ole Islandil nii olulisel kohal, kuna noortega tehakse palju idividuaalset tööd ning olemas on vahemees, kes politsei juhtumeid vahendab.

“Islandil tegutsevad noortega töötavad spetsialistid paistsid silma oma enesestmõistetava hoolimise ja isetu tegutsemisega,” märkis noortenõustaja Iris Vahtra. “Töötati indiviidipõhiselt ja kiirelt, et igale noorele leida parim tegevus, tugi või väljund. Näiteks, vajadusel helistatakse noorele igal hommikul, kaks kuud järjest, et ta tuleks tööle. Tulemus on see, et ta harjubki ja hakkab ise tööl käima.”

Kogemus näitas, et individuaalne lähenemine toimib ka Hiiumaast kordades suuremal Islandil. “Paljud probleemid on meil sarnased – noored lahkuvad õpinguteks, vähesed tulevad tagasi. Igal sammul Islandil oli tunda, et iga inimene on oluline, iga inimene loeb,” ütles Merle Salusoo. Hämmastas see, kuidas noori igal pool kaasati ning kui suur oli noorte osalus. Noortega töötavad inimesed tegutsesid kiirelt ja tõhusalt ning vajaduspõhiselt,” märkis noorsootöötaja Vivian Tülp.

Tööpada kasvatab tööharjumusi

Suureks avastuseks hiidlastele oli Islandlaste tööpada. Tegemist on asutusega, mis pakub koolist kõrvalejäänud või kooli lõpetanud töötutele noortele tööd. Kohapealsed juhendajad annavad noortele väljaõppe ning juhendavad tööde juures. Tööpajal on palju koostööpartnereid ettevõtete näol, kes nende käest teenuseid ostavad ja uusi töövaldkondi välja töötada aitavad.

Tööpaja korralduse juures oli selgelt näha positiivne eesmärk hoida noori kaasatuna ja leida igaühele temale sobivaid väljundeid ning töid. Lisaks tööjuhendajatele töötas asutuses ka õpetaja, kes tööle tulnud noori aeg-ajalt enda juurde kutsus, neid vastavalt nende huvile ja tegevusvaldkonnale haris ning tegeles ka musikaalsuse arendamisega.

Kui tekkis probleeme, oldi ka nende lahendamisel positiivsed ning tegutseti noore huvides.

“Hea oli näha, kuidas kasutati taastava õiguse põhimõtet. Kui noor oli tekitanud kahju 16 tuhande krooni ulatuses, toimus osapooli kaasav arutelu ja tehti kokkulepped, mille tulemusel asus noor oma tööga kahju hüvitama,” rääkis Aare Allik.

Tööpaja mudeli rakendamist Hiiumaal nähti ühe selge võimalusena noorte ettevõtlikkuse arendamisel ning pakuti selle liitmist loodava ettevõtlusinkubaatori juurde.

Hiiumaa noorsootöö koordinaator Kaie Pranno arvas kokkuvõttes, et Islandi kogemusest on Hiiumaal palju õppida ning võimalusi, mida siin rakendada on väga palju: “Mind hämmastas eelkõige nende positiivne suhtumine, jah-meelsus ning tugev tegutsemine selle nimel, et iga noor tunneks end osana kogukonnast.”

 

HENRI REEDER

Posted in Rahvusvahelised projektid

Three months in Hiiumaa as a french volunteer

It’s been quite a long time now, three months living here, learning new things. Changing my way of thinking, adapting to the Estonian people.Quentin

You can’t see big differences in the first place, but staying for a long period takes you to another level, you clearly see what’s different from your mother country. Estonian people are quite different from french people. They are careful, it’s funny because one of my friend made an analogy about Estonian and french behavior, he says that Estonian are like coconuts, hard in the first place, but really soft inside, it’s quite reverse for french people, we’re like peaches, soft in the first place, but with an impenetrable core inside.

I was afraid of the cultural shock, lot of friends of mine warned me about it, but i guess i passed through it.

Working in Kärdla’s youth center gave and give me a lot of opportunities to discover new things, or moving around Estonia like in Narva, Tartu… or camping by the sea.

Also, it is quite better for me to be here, if i want to learn Estonian, it’s really hard, but i keep focusing on it. we’ll see in the future if it will work.

I have met tons of people here, and it’s quite cool, there is always something to do, or someone to hang out with, I’ve got the chance of being a European volunteer, it helps me a lot for moving around, because even if i don’t know every other volunteers in Estonia, we got something in common and this link provide me lot of friends i don’t know here.

At work, everything is okay, we managed to have lot of activities for entertaining the youngsters of Hiiumaa and it’s a win-win situation with them, they learn a little bit more of English as i learn myself more of Estonian.

I try to do my best to get understood, and it’s quite okay, the more I stay here, the more i understand the language.

I don’t know what will happen next months, but I’m quite sure i will manage to speak Estonian, « Natuke raagin » at least. Living in Hiiumaa gives you also one big thing : it’s really a peaceful place here, really different from the mainland in my opinion.

How can i write down such a big adventure on a paper ? quite difficult, but to be clear, i will just say that: you can’t count the benefits of living abroad, and adapting to a new culture. I can already feel it, even if I’m here since just three months.

Head aega, Quentin

Posted in Rahvusvahelised projektid Tagged with:

Euroopa Köök Kärdla Noortemajas

Tekst: Marys Toomse, noorsootöö spetsialist

Maikuus võtsime vastu Europe Directi pakkumise küsida rahastust millegi toreda ja euroopa-teemalise läbiviimiseks. Alguses oli mitmeid mõtteid alates meisterdamisest, väliüritustest kuni kokkamiseni välja. Noorte tungival soovil sai valituks viimane ning alustasime üheskoos huvitavate riikide välja valmist.

Kindel soov oli teha midagi sellist, mida keegi varem ise teinud ei ole tõenäoliselt ka perega koos ei valmista. Uurisime mitmete riigide rahvustoite ja kultuuri ning otsustasime kolme Vahemereäärse riigi köögiga tutvumise kasuks.

euroopakook

Esimesena viisime läbi Itaalia köögi õpitoa, kus valmistasime mitut sorti pitsat ja tiramisu kooki. Mõlema toidu puhul tuli teha pisukesi traditsioonilisest erinevaid muudatusi, et need lastele meelepärasemaks muuta. Näiteks tegime kõik pitsad erinevate katetega, mõned ainult singi-juustuga, teised aga šampinjonide, punase sibula või ananassiga. Igaüks leidis endale lemmiku ja ahjukuumad pitsad kadusid hetkega. Lisaks kaheksale noorele, kahele noorsootöötajale ja vabatahtlikule väisas meie ettevõtmist ka üks päris itaallane Michele. Pitsakatte peale judistas ta õlgu (tõeline itaallane ei pane ealeski pitsa peale ananassi ja seeni!), aga laste rõõmuks võttis isegi ampsu ja kiitis meie suurepäraseid maitsekombinatsioone.

euroopakook1

Lisaks andis Michele kasulike näpunäiteid tiramisu küpsiste immutamisel: saime teada, et kohvi sisse tuleb küpsist kasta mõlema küljega ning keskele peab jääma imepeenike valge kohvist puutumata triibuke. Siis on koogi mahlasus täpselt õige ja seda saab juba mõne tunni pärast sööma hakata.

euroopakook2

Lõpptulemusega oldi väga rahul. Selleks ajaks, kui kõik pitsad järgemööda söödud said, oli ka tiramisu piisavalt tahenenud ja lahti lõikamiseks valmis. Noortele meeldisid toidud väga ning uuriti juba õhinaga, et mis riigi roogasid me järgmisel neljapäeval valmistame.

Järgmisena võtsime ette Kreeka köögi, mille käigus tegime kevadiselt krõmpsuvat kreeka salatit ja mesimagusat baklavad. Ettevalmistuste algusjärgus selgus, et magustoidu jaoks vajaminevat filotaigent enam Hiiumaal ei müüdagi, kuid õnneks saime selle kätte Järve Selveri letilt. Noored ladusid väga entusiastlikult ükshaaval taignakihte, pintseldades iga ühe vahele eist sulavõid ning lisades aeg-ajal hakitud kreekapähkleid. Keegi noortest polnud varem seda kreeka köögi pärli varem maitsnud, veel vähem ise teinud.

euroopakook3

Kui suur kihitamine läbi oli, tuli kook risti ja siis diagonaali paraja suurustega ampsudeks lõigata ning ahju pista. Alles peale küpsetamist valasime peale eelnevalt valmis keedetud suhkrusiirupi ning jätsime maiuse lauale tahenema ja suhkrut enda sisse imama. Sel ajal kui kook ahjus oli, valmistasime ette kreeka salati:

euroopakook4

Igal kohtumisel oli meil kohal sibula hakkimisele spetsialiseerunud neiu, kes seda ka sel korral väga professionaalselt tegi. Ka teised komponendid said hakitud ja kokku segatud ning salatisöömine võis alata. Suurest kausist tõstis igaüks endale meelepärase portsu: mõni eelistas ainult oliive, teine jälle lükkas kõik sibulatükid sõbranna taldrikule, kuidas kellelegi. Peale salatisöömist ja mõningast puhkamist oli järg koogi käes. Tõstsime siirupist nõreteva baklava taldrikutele ning maiustamine võis alata. Koogile sai magusust lisada ekstra siirupiportsuga ning see maitses hea ka neile, kes muidu väga magusat ei armasta.

euroopakook5

Kolmandal ja viimasel kohtumisel oli meil samuti riigi esindaja olemas. Sel korral valmistasime retseptid ette meie oma prantslasest vabatahtliku Quentini näpunäidete järgi. Menüüs oli tema lemmiktoit tartiflette´i ja magustoiduks tarte aux cerises´i. Eestikeeles võiks neid prantsuse köögi legende nimetada kartulivormiks ja keedukreemiga kirsipirukaks muretaigna põhjal.

Esialgne hirm, et keegi ei suuda nii suurt hunnikut kartuleid ära koorida ja siis veel tund aega roa valmimist oodata, oli asjatu. Quentin juhendas tartiflette´i valmistamist ning samaaegselt valmis pirukapõhja taigen ja läks ahju küpsema.

euroopakook6

Kui kartulivorm ahju läks, oli tarte aux cerises juba jahtuma pandud. Sõime ootamise ajal nälja leevenduseks küpsiseid ja jõime morssi, aga lõpuks otsustasime, et alustame magustoidu söömisega ja anname ahjuroale veel aega küpseda. Iga kord ei pea soolasest alustama ja magusaga lõpetama.

euroopakook7

Kokkuvõttes sai kõik väga maitsev ja kartulivorm läheb noortemajas kindlasti korduskatsele. Quentin oli koduste toitude üle väga rõõmus ning me ei saanud jätta seda fotole jäädvustamata.

euroopakook8

Lõpetuseks sooviksin tänada kõiki Euroopa Köögi töötubades osalejaid, riikide esindajaid Michele´i ja Quentini ning Hiiu Maavalitsust ja Europe Directi selle ettevõtmise toetamise eest!

 

Posted in Üritused

Kas hundil on pojad või kutsikad?

26.mail osales Kõrgessaare ja Kärdla noortemaja projektis “Kas hundil on pojad või kutsikad?”. Ettevõtmine oli algatatud Eesti Vabariigi 100-nda sünnipäeva tähistamiseks, mille üldeesmärgiks oli tutvustada noortele looduses liikumise võimalusi ja julgustada neid vaba aega rohkem looduses veetma. Projekti toetas Eesti Noorsootöö Keskus.

Projekti käigus läbisime Peraküla-Ähijärv matkaraja Vihterpalu- Keibu lõigu (13,5km). Matk lõppes Keibus, RMK telkimisalal, kuhu jäime kuni järgmise päeva lõunani. Seal ühinesid meiega ka Läänemaa noored, kes samal ajal läbisid Nõva- Keibu lõigu.Untitled design

Telkimisalal jagasime noortele rollid (telkla püstitamine, söögitegemine, jne), kus nad omavahel tutvusi lõid. Peale sööki kuni ööuinakuni toimusid erinevad tegevused, mille eesmärgiks oli hoolida endast ja teistest ning keskkonnast kus viibisime.

Enne koju naasmist külastasime veel Roosta Seiklusparki, kus noored said enda jõuvarudest veel viimast võtta.
Oli vahva ettevõtmine ning loodame, et ka tulevikus sarnaseid projekte korraldatakse.

Posted in Üritused

Noortekohtumine

Hiiumaa Noorsootöö Keskuse Kärdla noortemaja kutsub noori vanuses 11+ kohtuma noortega Ida-Virumaalt.

2015. aastal käivitunud programmi “Noortekohtumised” eesmärk on soodustada Eestis elavate 11-16-aastaste erineva emakeelega noorte omavahelist suhtlemist, teineteisemõistmist ja arengut.

Seekordne noortekohtumine toimub siinsamas suvisel Hiiumaal, 12.-17.juunil.

Noortekohtumised loovad võimaluse:

  • erinevate mõtteviiside, kultuuride ja väärtustega tutvumiseks
  • huvipakkuva teema paremaks tundmaõppimiseks
  • võtmepädevuste arenguks (näiteks ühiskondlik aktiivsus, oskus mõista eri taustaga inimesi, keeleline areng, meeskonnatöö oskused jne)
  • uute sõpruste ja tutvuste loomiseks ning mõttekaaslaste leidmiseks

Oma osalemissoovist anna märku Kärdla noortemaja noorsootöötajatele – kaira.vastrik@hiiuvald, marys.toomse@hiiuvald või tel 5333 7535 või astu läbi noortemajast!

18422554_1340291509339791_6057459619654189984_o

Programmi eestvedajaks on SA Archimedes noorteagentuur, kes toetab koostööprojektide teket ja arengut teavitus-, nõustamis- ja koolitustegevuste kaudu, jagab projektitoetusi  ning tegeleb projektide järelvalve ja analüüsiga.

Noortekohtumiste elluviimist rahastatakse 205 000 euroga Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest Haridus – ja Teadusministeeriumi ning  Eesti Noorsootöö Keskuse toel. Programmi raames on võimalik aasta jooksul toetada ligikaudu kuuskümmend projekti, kus osaleb umbes 1700 noort.

Posted in HUPS

#klassiväljakutse 2017 auhinnad

Suur aitäh kõikidele koolidele-klassidele, kes võtsid osa klassiväljakutsest 3.-7. aprill!

Meie partnerid on nüüdseks jõudnud teie tegemised üle vaadata ning välja pannud erinevaid auhindu:
Peaauhinna loosimist vaata SIIT!

Türi Elamuspargi külastuse, on võitnud Lasila Põhikooli 7. klass.
Noorte Tugila eriauhind kinokülastus tervele klassile läheb Narva Pähklimäe Gümnaasiumi 11.klassile – väga tervikliku lähenemise ja õpetliku video valmimise eest.
Noortekogu ANKUR paneb välja eriauhinnana akupangad Jüri Gümnaasiumi 4c klassile.
Tervise Arengu Instituut tunnustab lauamänguga „Reis ümber söögilaua“ järgmisi klasse ja nende lahendusi.
Valga Priimetsa Kooli 3B ja 4B klass – Tiina Lillemetsa ja Juta Vaheri kokku pandud raamat annab klasside tegemistest tõesti võrratu ülevaate. Ettepanekud koolijuhile olid ka väga armsad.
Iisaku Gümnaasiumis on väga asjalikud noored. 3. klass jäi eriti silma tegevustega, mis kaasas aktiivselt ka teisi ja olid vaheldusrikkad.
Keila Ühisgümnaasiumi 4. klass, tublid ja tegusad ühised tegevused.
Silma jäi ka Tallinna Õisamäe Gümnaasiumi 9c klass
Loo Keskkooli 5a klass
Kõrvemaa Discgolfi mängukoolituse on võitnud Kiviõli 1. Keskkooli 7. klass.
Auhinna paneb välja ka Ahhaa Teaduskeskus, kuid võitjad on veel selgumisel! Info tuleb otse klassijuhatajatele!

Aitäh partneritele:

Partnerid

Posted in HUPS

5.päeva ettepanekud koolide juhtkonnale

Nüüdseks on edukalt #klassiväljakutse selja taga. Viimase päeva ülesandeks oli kiusamisvaba nädal kokku võtta ja ühiselt klassiga koostada ettepanekud oma kooli juhtkonnale, et tulevikus oleks koolis vähem kiusamist. Rõõm oli näha, et lapsed võtsid asja tõsiselt ja ka koolijuhtkond oli meeldivalt üllatunud ning võttis teemat tõsiselt. Selle nädala lõpuks on igaljuhul kõik klassid võitnud – parema ja toredama koolikeskkonna!

Ettepanekuid oli väga erinevaid, peamiselt keskenduti koolikeskkonna paremaks muutmisele ja erinevatele tegevustele. Mõned paremad nopped siin:

Tabivere Põhikooli 7 klass kasutas interaktiivset keskkonda oma ettepaneku presentatsiooniks: http://www.getloupe.com/v/caw9zl8g?r=u

 

Põhjalikult võttis kokku kiusamisvabanädala Valga Priimetsa Kooli 4b ja 3b klass:

Direktoriga kohtumine ja kokkuvõttev raamat tervest nädalast!

Valga Priimetsa Kool 4b

Antsla Gümnaasiumi 5a klass mõtles suurelt ja võttis oma nädala kokku blogis – http://wwwloodus-loodus.blogspot.com.ee/2017/04/klassivaljakutse-nr-5-7042017.htmlAntsla Gümnaasium 5a

Jüri Gümnaasiumi 4c klass meisterdas lausa õppevideo

Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1 a klass meisterdas toreda päikese-ettepaneku:

Gustav Adolfi Gümnaasium 1a

A. Kitzbergi nimeline Gümnaasiumi 4b klassi esindajad vestles väga põhjalikult direktoriga, kuidas muuta koolikeskkonda.

Kuresssaare Vanalinna Kooli 6a klassil olid sellised toredad ettepanekud:

Kuressaare Vanalinna Kool 6a

Posted in HUPS

4.päeva kirkamad tegevused koolides

Peale eilset ülesannet võime küll julgelt öelda, et kõik osalejad on muutnud kümnete tuhandete õpilaste koolipäeva rõõmsamaks! Enamus koole püüdsid ikka maksimumi ja proovisid terve oma kooli õpilaste päeva tuua vaheldust, rõõmu, häid sõnumeid, kallistusi, sportimist ja uusi teadmisi. Väga paljud hoolitsesid selle eest, et koolipere saaks häid sõnumeid, mis toovad naeratuse näole. Mõni kool, kus oli mitu #klassiväljakutsega liitunud klassi, ühendasid oma jõu ja tegid üheskoos terve kooli päeva erilisemaks (näiteks Tori Põhikool ja Oru Kool).

Silma jäid muidugi erilisemad aktsioonid, mis annavad edaspidiseks ideid:

Jenka ühistantsimine – Avinurme Gümnaasiumis

Terve kooliga südame moodustamine – Käina Koolis

Käina kool 9.kl

Õpetliku sisuga video tegemine koolile – Luunja Keskkool

Suuremate klasside õpilased õpetavad väiksematele, kuidas vahetundi sisustada – Tallinna 32. Keskkool

Pulgakommide jagamine – Lauka Põhikoolis

“Ei kiusamisele” sõnumi meeldetuletus koolikaaslastele – Tallinna Arte Gümnaasium

Tallinna Arte Gümnaasium 4d

flashmob – üllatus kõikidele koolikaaslastele – Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasium

Ühine tantsimine terve kooliga – Kuressaare Vanalinna Kool

Terve kooli kaasamine kiusamise välja viskamiseks (väga uuenduslik!) – Uulu Põhikool

fotonurga loomine ja kiusamise-teemaline nutiviktoriin Kahootis – Pärnu Rääma Põhikool

Orienteerumise vahetund – Tallinna Nõmme Gümnaasium

Rõõmupeegel (päeva PARIM IDEE!) – Türi Põhikool

Türi Põhikool 7c

 

Posted in #klassiväljakutse 2017

#klassiväljakutsega liitunud koolid üle Eesti!

liitunud_koolid

Posted in #klassiväljakutse 2017