Kas Hiiumaast saab uus Island?

Ilmus Hiiu Lehes 17.oktoober 2017Noorsootöötajad_Hitt_Husid

12 Hiiumaa noortespetsi leidsid vulkaanilisest saareriigist inspiratsiooni ja konkreetseid nippe, kuidas kodusaare noorsootööd efektiivsemaks muuta.

Projektimeeskonna sõnul võiks Islandi kogemusi noorsootöö korraldamisel, noorte energia osavas kasutamises ja tööharjumuste kujundamisel kohe kasutusele võtta. Ühe ideena pakuti välja Islandi mudeli kasutamist planeeritava ettevõtlusinkubaatori loomisel Hiiumaale. Lisaks noortekeskuste ja noorsootöö keskuse töötajatele osalesid õpirändes ka partnerid Politsei- ja piirivalveametist ning Hiiumaa arenduskeskusest Tuuru.

Hiidlased viis Islandisse Erasmus+ programmi toel noorsootöötajate õpirännet korraldanud Hiiumaa Noorsootöö Keskus. Eesmärgiks oli tõsta spetsialistide pädevust ja laiendada rahvusvahelist koostöövõrgustikku.“Projekti peamine fookus oli noorte kaasamine ja osalusdemokraatia, milles Island on suurepärane eeskuju,” selgitas õpirännet projektijuht Kaie Pranno. Külastuse käigus nähti kohalike noorte kaasamist noortekeskuste töösse, ettevõtlikkuse arendamisse ning kohaliku elu korraldamisse.

Igale vanusele oma maja

“Uus lähenemine oli minu jaoks see, et noortekeskused on erinevas vanuses noortele,” rääkis Hiiumaa Noorsootöö Keskuse juhataja Merle Salusoo. Islandil on kogu noorsootöö korraldus jaotatud ära vanuse järgi – kuni 12. aastased, 13-16. aastased ning 16 ja vanemad noortele. Kõige väiksemad tegutsesid enamasti koolide juures, põhikooli vanematele õpilastele olid noortekeskused ning põhikooli lõpetanud tegutsesid eraldi noortemajades.

Noortemajad pakkusid lisaks ajaveetmisele ka mitmeid võimalusi töökogemuse saamiseks, raha teenimiseks ja oskuste arendamiseks. Seetõttu osutuvad nad palju efektiivsemaks ühendajaks noore ja töömaailma vahel. “Noortekeskused tegutsevad tihtipeale sotsiaalsete ettevõtetena, kuna ettevõtlusvorm lubab teenida tulu ja palka maksta,” märkis õpirändes osalenud Kärdla politseijaoskonna juht Aare Allik.

Individuaalne lähenemine töötab

“Noortega tegeletakse silmas pidades pikemat perspektiivi, et noortel tekiks seotus kogukonnaga ning, et nad hilisemalt naaseksid tagasi sellesse piirkonda,” märkis Allik, kes pani ka tähele, et politsei kaasatus noorsootöösse ei ole Islandil nii olulisel kohal, kuna noortega tehakse palju idividuaalset tööd ning olemas on vahemees, kes politsei juhtumeid vahendab.

“Islandil tegutsevad noortega töötavad spetsialistid paistsid silma oma enesestmõistetava hoolimise ja isetu tegutsemisega,” märkis noortenõustaja Iris Vahtra. “Töötati indiviidipõhiselt ja kiirelt, et igale noorele leida parim tegevus, tugi või väljund. Näiteks, vajadusel helistatakse noorele igal hommikul, kaks kuud järjest, et ta tuleks tööle. Tulemus on see, et ta harjubki ja hakkab ise tööl käima.”

Kogemus näitas, et individuaalne lähenemine toimib ka Hiiumaast kordades suuremal Islandil. “Paljud probleemid on meil sarnased – noored lahkuvad õpinguteks, vähesed tulevad tagasi. Igal sammul Islandil oli tunda, et iga inimene on oluline, iga inimene loeb,” ütles Merle Salusoo. Hämmastas see, kuidas noori igal pool kaasati ning kui suur oli noorte osalus. Noortega töötavad inimesed tegutsesid kiirelt ja tõhusalt ning vajaduspõhiselt,” märkis noorsootöötaja Vivian Tülp.

Tööpada kasvatab tööharjumusi

Suureks avastuseks hiidlastele oli Islandlaste tööpada. Tegemist on asutusega, mis pakub koolist kõrvalejäänud või kooli lõpetanud töötutele noortele tööd. Kohapealsed juhendajad annavad noortele väljaõppe ning juhendavad tööde juures. Tööpajal on palju koostööpartnereid ettevõtete näol, kes nende käest teenuseid ostavad ja uusi töövaldkondi välja töötada aitavad.

Tööpaja korralduse juures oli selgelt näha positiivne eesmärk hoida noori kaasatuna ja leida igaühele temale sobivaid väljundeid ning töid. Lisaks tööjuhendajatele töötas asutuses ka õpetaja, kes tööle tulnud noori aeg-ajalt enda juurde kutsus, neid vastavalt nende huvile ja tegevusvaldkonnale haris ning tegeles ka musikaalsuse arendamisega.

Kui tekkis probleeme, oldi ka nende lahendamisel positiivsed ning tegutseti noore huvides.

“Hea oli näha, kuidas kasutati taastava õiguse põhimõtet. Kui noor oli tekitanud kahju 16 tuhande krooni ulatuses, toimus osapooli kaasav arutelu ja tehti kokkulepped, mille tulemusel asus noor oma tööga kahju hüvitama,” rääkis Aare Allik.

Tööpaja mudeli rakendamist Hiiumaal nähti ühe selge võimalusena noorte ettevõtlikkuse arendamisel ning pakuti selle liitmist loodava ettevõtlusinkubaatori juurde.

Hiiumaa noorsootöö koordinaator Kaie Pranno arvas kokkuvõttes, et Islandi kogemusest on Hiiumaal palju õppida ning võimalusi, mida siin rakendada on väga palju: “Mind hämmastas eelkõige nende positiivne suhtumine, jah-meelsus ning tugev tegutsemine selle nimel, et iga noor tunneks end osana kogukonnast.”

 

HENRI REEDER